FEST 16

Nagu ikka keerleb tudengivormeli maailm suure hooga sügisest sügisesse ilma, et arugi saaks, kui vahepeal meeskond uueneb või mõni vormel taas valmib. Samamoodi hüppasime ka meie 2015 aasta septembrikuus FEST16 uute ideede ning plaanidega Formula Studenti karusellile.

Võistlusreisilt vormel FEST15-ga saabudes olid kahetised mõtted. Ühelt poolt olime enda üle uhked, et suutsime aastaga ehitada esimest korda Eestis neljarattaveolise süsinikfiibrist kerega elektrivormeli, kuid teisalt ei saanud täielikult rahul olla auto töökindluse ning pakutud tulemustega võistlusaladel. Sellest teisest poolest kavatsesime lähtuda terve järgneva hooaja lõikes: MIS KEHVASTI, SEE UUESTI!

Eelnevast hooajast olime kogunud hulgaliselt teadmisi. Saime aimu, kuidas ehitada süsinikust kere, mida kujutab endast nelja elektrimootori juhtimine, olime välja töötanud planetaarülekanded, aga väga täpsed oskused, kuidas kogu see kombinatsioon rajal ideaalselt tööle panna, meil puudusid. Üks oluline näitaja, milles saime FEST16 disainiplaane paika pannes kindlad olla, oli asjaolu, et kergem võrdub kiirem. See saigi võetud peaeesmärgiks lisaks üldisele auto töökindlamaks muutmisele ning tehniliste lahenduste optimeerimisele.

Peale pikki tunde arvutades ning eelmise vormeli kitsaskohti analüüsides leidsime kolm valdkonda, kus suur kaalusääst on võimalik:

Esiteks, süsinikfiibrist kere. Kui 2015. aasta hooajal puudusid nii meil kui Eestis üldisemalt teave, kuidas õigesti monokok-kere ehitada, siis uueks hooajaks oli meil katseeksemplar FEST 15 kere näol olemas. Peale tiimi esimese süsinikšassii väändejäikuse mõõtmist olime veendunud, et see sai tehtud liiga turvalise tugevusvaruga ning tarbetult suure väändejäikusega. Võtsime eesmärgiks kaotada uuelt kerelt pea 15 kg massi.

Teiseks suureks reserviks muutmaks auto kergemaks leidsime akukasti. Õnnestus kokkuleppele saada tootjaga, kes pakkus meie vajadustele paremini sobivaid akuelemente. Kaasa aitas ka üleüldine pidev akude tehnoloogia areng, mille läbi elemendid muutuvad järjest kergemaks ning efektiivsemaks. Lisaks otsustasime asendada alumiinimust akupaki korpuse süsinikust struktuuri vastu. Peale kalkulatsioone nägime, et 10 kg kaaluvõit on võimalik.

Kolmandaks otsustasime uuenduskuuri läbi viia planetaarülekannetega. Sel hooajal võtsime eesmärgiks projekteerida lahendus, kus nii mootor, ülekanne, kui ka rattarumm asuvad ühel teljel, ilma, et vedrustuse kinemaatika vähimalgi määral kannataks. See muudab lihtsamaks käänmiku ning ülekande ehituse ning taaskord kaotame ka mõned kilod auto massist. Ainuüksi ülekanne on umbes 1,5 kg kergem, kui FEST15-l, lisame sinna veel käänmikult ja muudelt veermiku osadelt tulev kaalusääst ning kokku saame pea 4 kg kergema vormeli!

Peale eesmärkide püstitamist ning tegevusplaani koostamist oli aeg asuda tegudele. Oktoobrist jaanuarini veetiski meeskond pikki tunde peamiselt arvutite taga projekteerides ning paralleelselt sellega testlaborites lahendusi valideerides. Projekteerimisfaas kulges üldjoontes plaanipäraselt, kuid siis hakkasid ilmnema esimesed probleemid ja tagasilöögid.

Esmalt kaotasime ühe koostööpartneri, kellelt olime lootnud abi saada käänmike tootmisel. Õnneks suutsime väga kiirest kaasata uue partneri, kes meid freesimistöödega oli nõus abistama. Kohe aga oli ees ootamas järgmine mure- Inglismaalt tellitud ülekandesse kuuluvate hammasrataste tarne venis lootusetult. Algselt pooleteistkuusest tarneajast sai pea kolm kuud. Lõpuks kui hammasrattad kohal, saime pikalt garaažinurgas seisnud kerele asuda detaile külge monteerima. Tunneli lõpust hakkas valgus paistma. Peagi oli vormel ratastel ning saime alustada testimisega. Algselt kasutasime veel FEST15 mootoreid, sest uued polnud Saksamaalt saabunud. Kuna FEST15 üks mootoritest ei olnud töökorras, siis saime uut vormelit alguses testida ainult tagaveolisena. Meeskonna rõõmuks auto toimiski, kõik mehaanilised lahendused käitusid nii, nagu oli ette nähtud.

Peagi saabusid ka uued kauaoodatud mootorid. Ebameeldivaks üllatuseks tiimile uute mootorite autole integreerimisel vormel aga enam ei töötanud, isegi mitte tagaveolisena. Meeskond hakkas väsima ning pinge muutus suureks, sest peagi oli saabumas esimene võistlusreis Inglismaale…

Võistlusreisid 

Juuli keskel toimuski tudengivormeli esimene etapp Suurbritannias. Osalemine sellel võistlusel oli pikalt küsimärgi all, sest vormel polnud veel sellises töökorras, mida meeskond oleks soovinud. Peale pikka katsetuste jada uute mootoritega õnnestus FEST16 siiski sõitma saada, algselt küll tagaveolisena, kuid auto liikus! Otsustasime esimesel etapi igal juhul kaasa teha, et uut vormelit võistlusolukorras proovile panna ning edaspidisteks etappideks kogemusi saada.

Kui olime Inglismaale kohale jõudnud, tuli tegeleda auto ettevalmistusega tehniliseks kontrolliks, sest mitmed turvasüsteemid, mis olid võistlustel osalemiseks vajalikud, olid ajapuuduse tõttu Eestis lõpetamata jäänud- need olid vaja kohapeal kiirkorras ära teha. Kahjuks tähendas see meile, et tehnilise kontrolli läbimine hakkas venima ning me ei jõudnud esimestele sõidualadele. Küll aga õnnestus kogu bürokraatia läbida teiseks sõidupäevaks.

Meeskonnas oli tunda järjest positiivsemat meeleolu, sest lõpuks saame rajale. Autocross ehk meie jaoks kvalifikatsioon õnnestuski küllaltki hästi. Saime korraliku aja kirja ning läksime lootusrikkalt vastu kestvussõidule. Kestvusõit algas edukalt, ring-ringi järel tundus järjest reaalsem, et õnnestubki kõige keerulisem ala läbida. See, mis tundus veel kaks päeva tagasi suhteliselt ebareaalne, oli nüüd käeulatuses…. Kuni… Viimasel kestvussõidu ringil, kui läbitud oli kokku 21 km ja 195 meetrit, hakkas auto tõrkuma , kuni lõpuks peatus sootuks… V I I S meetrit enne finišijoont vormel seisis rajal! Kahjuks oli meie jaoks võistlus sellega lõppenud.

Autot üle vaadates selgus, et vormeli DC/DC konverter kuumenes üle. Ainus võimalus oli meil oma vigadest õppida. Juba Ühendkuningriikidest tagasi sõites oli meil hulganisti ideid, kuidas vältida konverteri ülekuumenemist edaspidi ning olime kogunud teadmisi, kuidas auto lõpuks nelikveoliseks saada. Juba teekonnal tagasi projekteerisid elektroonikud uued trükkplaadid ning saatsime need koostööpartneri juurde tootmisesse.

Peale tiimi Eestisse naasmist läks vaid mõni päev, kui uued trükkplaadid olid kohal. Sai alustada kibekiirelt jootmist ning auto uuesti komplekteerimist. Tööga oli väga kiire, sest peagi oli ootamas uus võistlusreis Ungarisse. Kaks nädalat peale Suurbritanniast saabumist, peale pikki unetuid öid garaazis, õnnestus meil lõpuks FEST16 kõik rattad vedama panna. Peale seda järgnesid ülepäeviti testimised Rapla kardirajal ning olime valmis suunduma FS Ungari etapile.

FSH etapp erines meie jaoks Inglismaa võistlusest nagu öö ja päev. Kohale jõudes oli meil töötav auto, tehnilise kontrolli läbisime tänu Silverstonies tehtud pingutustele kiirelt ja probleemideta ning aega jagus kaitsmisaladele keskenduda. Ka rajal liikus auto probleemideta, kuid kuna päris kõikides auto töökindluse näitajates me polnud veel 100 % veendunud, siis ei saanud me liikuda päris oma võimete piiril, aga püsisime siiski kindlalt konkurentsis. Tasuks tubli neljas koht 50 meeskonna hulgas. Poodiumist jäid küll puudu ainult mõned punktid, kuid arvestades olusid, võisime tulemusega igati rahule jääda.

Peale edukat etappi ei saanud loorberitele puhkama jääda. Otse Ungarist tuli suunduda järgmistele võistlustele Hispaaniasse.  Hispaanias võttis meid vastu oodatud kuumus (või siis mitte nii väga oodatud). Päikese käes oli ligi 40 kraadi. Sarnaselt Ungarile möödus tehniline kontroll valutult. Samuti läksid edukalt kõik esimesed sõidualad. Rõõmu tegi see, et võrreldes Ungariga olime rajal nähtavalt kiiremad – vahepealsest auto seadistamisest oli kasu. Tagasilöök tabas meid taaskord kestvussõidus. Seekord oli põhjuseks varem mainitud kuum ilm. Kuigi olime Hispaanias valitseva kõrge temperatuuriga arvestanud ning autole paigaldanud lisaradiaatorid, jäi sellest siiski väheks. Auto kontrolleri temperatuur tõusis lubatud maksimumi lähedale ning vormel hakkas ise võimsust vähendama ning hoogu pidurdama. Seetõttu pidime Hispaanias leppima üldarvestuses 13. kohaga 70 meeskonna arvestuses.

Hispaania etapiga aga meie hooaeg veel ei lõppenud. Eestis Põltsamaal toimus septembris alguses FS veteranide korraldatav Baltic Open. Osa võttis ligi 20 meeskonda, eestlaste kõrval ka tiimid Lätist, Leedust, Saksamaalt, Ungarist. Samuti olid rajal kõik meie varasemad Eestis tehtud tudengivormelid. Baltic Openil õnnestus panna hooajale ilus punkt ning võtta FEST16-ga üldarvestuses esikoht.

Kokkuvõttes võime hooajaga rahule jääda. Lõpuks saame uhkusega öelda, et Eesti tudengivormeli meeskond  on arendanud töökindla nelikveolise elektrivormeli, mis suudab ka rajal oma potentsiaali näidata. Hooaja alguses püstitatud eesmärk kaotada auto massilt ligi 30 kg õnnestus ideaalselt. Lisaks kogunes aasta jooksul hulgaliselt kogemusi ja uut infot, mille abil järgmise tudengivormeliga FEST17 püüda rahvusvahelistel võistlustel taaskord poodiumi kõige kõrgemaid kohti.

Edukas hooaeg poleks olnud kuidagi võimalik ilma heade koostööpartnerite ja toetajate abita. Suur-suur tänu neile kõigile!